20. sajandil muutub kõhutants kultuurideüleseks nähtuseks. Läänes kanda kinnitanud kõhutantsija kujund jõuab kinolina kaudu massideni ning hakkab omakorda mõjutama kõhutantsu tähendust ja arengut mujal maailmas, sealhulgas Lähis-Idas. Egiptuse filmitööstuse vahendusel jõuab raqs sharqi massideni eelkõige araabiakeelses maailmas, ent mõjutab ka lääne inimeste teadmisi ja ettekujutusi kõhutantsust. Lääne ja Ida kõhutantsija kujundid hakkavad suhtlema - nad võtavad üksteiselt palju üle, aga säilitavad samal ajal omapära. Hakkavad kujunema kohalikud voolud, mida hiljem eristatakse egiptuse, türgi, liibanoni, ameerika jt stiilidena. Egiptuse raqs sharqist saab kõhutantsu de facto tähistaja araabiakeelses maailmas ning egiptuse filmides raqs sharqit esitavatest tantsijannadest ja näitlejannadest rahvusvaheliselt tuntud tähed. Mitmed Türgist pärit kõhutantsijad teevad karjääri Ameerikas, kus nad kohalike stiilide arengut tugevalt mõjutavad.
Kõhutantsijad Lähis-Idas kuuluvad kogu 20. sajandi vältel endiselt traditsioonilisse esinemiskonteksti, ent leiavad tööd ka uutes meelelahutust pakkuvates asutustes: ööklubides, hotellides, restoranides, lõbusõidulaevadel, filmides, telesaadetes ja -seriaalides, muusikavideotes ning Läänes tekkiva nõudluse tagajärjel ka õpetajatena kõhutantsufestivalidel. Kõhutantsu kuldaeg Lähis-Idas jääb 1930. – 1970. aastatesse, mil kinos ja teleekraanidel näidatud filmid sisaldasid hilisemate kümnenditega võrreldes rohkem kõhutantsustseene ning peenetes hotellides ja ööklubides esinesid kuulsad kõhutantsustaarid. Usulise konservatismi tõus on aga kõhutantsu islamiusulistes maades järjest rohkem põranda ja põlu alla tõuganud. Egiptuses kehtib täna mitmeid kõhutantsijate riietust, tantsuliikumisi ja kliendisuhteid reguleerivaid seadusi[1]. Iraanis on pärast 1979. aasta islami revolutsiooni naisi avalikult tantsimise eest koguni vangi pandud - seaduse järgi võivad Iraanis laval tantsida ainult mehed[2]. 20. sajandi lõpu- ja 21. sajandi esikümnenditel on konservatism järjest rohkem hakanud pead tõstma ka Türgis. Ent nagu ajalugu on juba ennegi tõestanud, leiab kõhutants kõigi püüdluste kiuste viisi, kuidas kohaneda ja vastu pidada.
[1] Shay 2016, lk 70
[2] F. Amidi, "I risked everything to dance in Iran", BBC News [veebileht], 11. juuli 2018, https://www.bbc.com/news/world-middle-east-44777677 (vaadatud 4.06.2020)
NB! Artikkel on kaitstud autoriõigustega ja selle kasutamine on lubatud vaid autori loal. Akadeemilistes tekstides on artiklit lubatud kasutada sellele nõuetekohaselt viidates.
Järgmine >> Milline on ehtne kõhutants?
Eelmine << Valge kõhutantsija sünd
Sisukord