Järgnevalt on kronoloogilises järjekorras välja toodud silmatorkavamad kõhutantsu harrastuse levikut mõjutanud arengud ja inimesed Eestis 25-aastase perioodi jooksul aastast 1995 kuni 2020. Paratamatult on sellest ülevaatest välja jäänud mitmed nimed ja detailid, mis on osa Eesti kõhutantsu ajaloost, kuid mis käesoleva kokkuvõtliku ülevaate piiridesse ei mahu.
1995. aastal toimub teadaolevalt esimene kõhutantsu (kinnine) kursus Eesti manuaalterapeutide ühingu liikmetele. 1996. aastal alustab Pille Roosi “idamaise tantsu” tundide juhendamist võimlemisklubis “Piruett“, kasutades kõhutantsu kõrval ka “idamaa” karaktertantsu, india tantsu ja jooga materjali. Järgmisel hooajal toetub Roosi juba puhtalt Soomest pärit kõhutantsualasele videomaterjalile ning võtab "idamaise tantsu" asemel kasutusele nimetuse “kõhutants”. Lisaks “Piruetile“ hakkab ta 1997. aastal kõhutantsu õpetama ka “Amrita“ tantsustuudios, mis seni on keskendunud india tantsule ja vähemal määral ka flamenkole. Samal aastal reisib ta Soome[1], kus võtab kohalikult õpetajalt oma esimese kõhutantsu eratunni ja osaleb tema avatud tunnis, kus on kohal erinevas vanuses naised - vanim on 80-aastane. 1997. aasta hooajal liituvad Roosi kõhutantsurühmaga teiste hulgas Monika Münz (Kesper), Iris Frolov ja Juta Rahkema-Praks. Roosi ja tema õpilased Münz ja Frolov hakkavad kõhutantsuga ka esinemas käima. Esinemistesse kaasatakse seni flamenkot harrastanud Liina Remmelg ja Ulvi Valle (Korjus). Muuhulgas esinetakse 1999. aastal mitmeid kordi Tallinna restoranis Kebab King, kus tantsijana töötab ka Jelena Igolkina. Igolkina tutvus kõhutantsuga Türgis[2] aastatel 1990-1992 Istanbuli varieteeteatris “Cabaret OLYMPIA” töötades. Idamaise tantsu numbreid esitas ta varieteetrupi koosseisus kuni oma kõhutantsurühma avamiseni Tallinnas (2001). Igolkina käe all on teiste hulgas kõhutantsu õppimist alustanud Jekaterina Belõhh (2001); stuudio “Raida” asutaja Natalija Mettus (2003), stuudio “Oriental Pearl” asutaja Jekaterina Manohhina (2004) ja stuudio “Bahira” asutaja Natalja Bahira. Sarnaselt Igolkinale sai alguse ka Irina Kolpakova tee kõhutantsu juurde - 1996. aastal liitus ta showtantsutrupiga “Paradise”, mille repertuaari kuulus idamaine tantsunumber ja mis omakorda tõukas teda kõhutantsuga lähemalt tutvuma. Kolpakova ei õppinud kõhutantsu ühegi konkreetse õpetaja juures, vaid õpetas end ise ning avas 2002. aastal Tallinnas oma kõhutantsurühma. Kolpakova käe all on teiste hulgas kõhutantsu õppimist alustanud stuudio “Luxor” asutaja Valentina Antonova (2005).
1998. aastal lisandub Eestis Pille Roosi kõrvale veel mitu kõhutantsuõpetajat. Pille Roosi kauaaegne india ja flamenkotantsijast kolleeg Annika Allikmäe (Nõmberg) alustab iseõppinuna mitmel pool Eestit kõhutantsu õpetamist. Tema käe all leiavad tee kõhutantsu juurde teiste hulgas Viljandi stuudio „Sultana“ asutaja Kristiina Tukk ja Pärnumaal tegutseva tantsutrupi “Zarif“ üks juhendajaid Heivi Tähe (2004). Oma rühmade juhendamist alustavad 1998 ka Roosi õpilased – Tallinnas “Piruetis“ Juta Rahkema-Praks, kelle juhendamisel alustab kõhutantsu õpinguid “Saida“ tantsukooli asutaja Jevgenia Ivanova, ning “Amrita“ stuudios Monika Münz, kelle käe all alustab samal aastal õppimist koos Münziga tantsutrupi “Callista” asutanud Mai-Liis Maasar. Kuna samal aastal suundub Rahkema-Praks õppima Tartusse, võtab tema tunnid “Piruetis“ üle Iris Frolov. Rahkema-Praks avab aga Tartus oma rühma ning tema käe all alustavad kõhutantsu õppimist teiste hulgas “Õed Šahrazad” Maria Taniroo ja Liisi Toomingas (Taniroo) (1998) ning Tartu kõhutantsutrupi ja -stuudio “Sansaara“ asutajad Riina Schotter (Kikas) (2001) ja Aule Hallik (1999), viimane on aluse pannud ka Lõuna-Eesti tantsijaid ühendavale seltsingule “Raihana“. 1998. aastal jõuavad Eesti kõhutantsijad (Frolov, Münz) esimest korda ka teleekraanile Ants Taela juhitud Eesti Televisiooni sarjas “Õhtu tantsuga”[3].
1999. aastal kujuneb Roosi, Frolovi, Remmelgu ja Valle esinemisrühmast välja kutseline kõhutantsutrupp “Zahira“. Samal aastal asutavad Monika Münz ja Mai-Liis Maasar kutselise trupi “Callista“, millega liitub peatselt Maasari õde Mari-Leen Maasar. 1999. aastal külastavad Roosi ja Frolov esimest korda Soome kõhutantsufestivali Turus. Sestpeale hakkab Roosi õpilastega regulaarselt Soomes toimuvatel festivalidel käima, kust ammutatud teadmisi ja kogemusi Eestis edasi antakse. Soome eeskujul hakatakse Roosi eestvedamisel korraldama Eestiski kõhutantsupäevi, millest kasvab välja Rahvusvaheline Idamaise Tantsu Festival; kõhutantsu harrastajate hooaja lõpu kontserte, millest kasvab välja Suur Kõhutantsu Kevadkontsert; ning õpetajakoolitusi. Roosi korraldatud üritustest ja koolitustest, aga ka tema tavatundidest võtab järgneval aastakümnel osa enamik Eesti kõhutantsuõpetajaid ja suur hulk harrastajaid.
21. sajandiga algab Eesti kõhutantsumaastiku ulatuslik mitmekesistumine. Järgneva kümne aasta jooksul mitmekordistub kõhutantsu õppimise võimaluste, selle harrastajate ja kõhutantsu meediakajastuste arv. Aastal 2000 leiavad Mai-Liis Maasari juhendamisel tee kõhutantsu juurde Anu Eha, tantsustuudio ja -agentuuri “InesDance” asutaja Ines Karu ning tantsustuudio “Alhambra” asutaja Riina Aro. Karu ja Eha liituvad tantsutrupiga “Callista“, Aro jätkab peagi õppimist Pille Roosi juures. Roosi kõhutantsulaagris tutvub kõhutantsuga "Sansaara" trupi tulevane liige ja "Duende" kõhutantsurühma juhendaja Leena Mägi. Las Vegasesse kolinud flamenkotantsija Kersti Dennis (Korotkova) alustab seal kõhutantsu õppimist ja esinemisi ning asutab oma õpetaja Vanessaga kõhutantsu ja flamenko segu viljeleva kahe-naise-trupi “Alhambra”. Samal aastal alustavad kõhutantsu õpingutega Müstika tantsustuudio tulevased asutajad Kaidi Udris Pille Roosi juhendamisel ning Anu Eha juhendamisel Berit Vill, kes jätkab hiljem õpinguid samuti Pille Roosi käe all. Eesti kõhutantsumaastikule tekib kolmas kutseline kõhutantsutrupp “Õed Šahrazad”, mille asutavad Maria Taniroo ja Liisi Toomingas.
2001. aastal asutatakse "DanceAct" tantsustuudio, kus kõhutantsu hakkavad õpetama Mai-Liis Maasar ja Anu Eha. Seal alustab teiste seas õpinguid truppide “Nayika”, “Tantsumaagia” ja “Zumzum” asutaja Eva Vellesaar-Mälk.
2002. aastal alustavad kõhutantsu õppimist trupi “Leiladance” asutaja Julia Stumbris Iris Frolovi juhendamisel, “Alexandria” stuudio asutaja Maria Tedder (Kalinina) Jekaterina Belõhhi ning “Asmarah” trupi asutaja Aili Reha Liina Remmelgu juhendamisel. Nii Tedder kui Reha jätkavad õpinguid hiljem Pille Roosi juures.
2003. aastal alustab Pille Roosi ja Liina Remmelgu juhendamisel kõhutantsu õpingutega Eesti Idamaise Tantsu Kojale üks alusepanijaid Sandra Vokk. Anu Eha ja hiljem Pille Roosi juhendamisel alustab kõhutantsuteekonda Järvamaal tegutseva seltsingu „Seesam“ eestvedaja Sigrid Naelapea. Tartus Riina Schotteri käe all alustab kõhutantsuõpinguid Lääne- ja Ida-Virumaa kõhutantsijaid ühendava seltsingu “Alima” üks alusepanijaid Epp Kaljos. Lääne-Virumaal alustab Schotteri juhendamisel kõhutantsuteed Jane Paberit, koos asutatakse Lääne-Virumaa trupp ja seltsing “Nabaratoorium”. Tartus Schotteri ja Halliku juhendamisel alustavad kõhutantsu õppimist kõhutantsublogi “Raks Estonia” toimetaja Maarika Merirand ning Lõuna-Eesti tantsijaid ühendava “Raihana“ seltsingu üks asutajaid ja tantsutrupi „Yaarian“ juhendaja Ingrid Veske. Pärnus alustab Annika Nõmbergi ja hiljem Berit Villi juhendamisel kõhutantsu õppimist Pärnumaal tegutseva tantsutrupi “Zarif“ üks juhendajaid Ave Ermus. 2003. aastat jääb markeerima ka Pille Roosi eestvedamisel toimunud esimene Rahvusvaheline Idamaise Tantsu Festival Eestis.
2004. aastal asutab Maria Tedder „Alexandria“ stuudio. Epp Kaljos asub juhendama rühmi, mis 2007. aasta sügisest hakkavad kandma nime “Alima”[4]. Ines Karu ja Liis Sildnik asutavad kutselise tantsutrupi “Türkübel”.
2005. aastal alustavad kõhutantsuõpinguid nii Eesti kui rahvusvahelisel kõhutantsumaastikul silmapaistvateks sooloartistideks kujunenud Kairi Reinvee Liina Remmelgu ja Sandra Voki juhendamisel; Kirsi Mari Lepik Liina Remmelgu ja Aili Reha juhendamisel; seni india klassikalisele tantsule pühendunud Kati Pruel Pille Roosi juhendamisel; Egiptuse kõhutantsumaastiku tipus tegutsenud Maris Abe ja silmapaistev tribal fusion artist ja “Infusion Tallinn” festivali algataja Jaana Hansman (Siidra) – mõlemad Aili Reha juhendamisel; ning Iirimaal karjääri teinud Katya Kiipli Sillamäel tegutseva õpetaja Katya Rasskazova juhendamisel. Tee kõhutantsu juurde leiab iseõppijana ja seejärel Ines Karu jt juhendamisel tantsustuudio “Arrakis” asutaja Jelena Metsoja (Köönverk) ning Jane Paberiti, Epp Kaljose ja Annika Nõmbergi juhendamisel ehte- ja kostüümibrändi “Diinabel” looja ja trupi “Diinabeli tantsijad” juht Katre Jürgenson. Kõhutantsijad Raplamaal moodustavad trupi “Lootos“, mille eestvedajaks on Olga Sokk, ning Pärnumaal alustab tegutsemist idamaine tantsugrupp “Hessa“, mida juhendab Egle Sild.
2006. aastal asutavad Pille Roosi, Iris Frolov ja Merike Taali Kultuuriühingu Nordic Sun, mis jätkab Rahvusvahelise Idamaise Tantsu Festivali korraldamist. Sama aasta festivalil etendub Pille Roosi lavastatud „My life. Moods“, milles teeb koos oma ansambliga kaasa etendusele muusika kirjutanud Soomes elav egiptlane Aladin Abbas. Kõhutantsu õpinguid alustavad Riina Aro juhendamisel tema rühmad hiljem üle võtnud Ulrike Morel ja Heli Rägapart-Trilljärv. Haapsalu kõhutantsijad moodustavad oma juhendaja Iris Frolovi järgi trupi “Iiriseõied”. Pärnumaal alustab esinemistega kõhutantsutrupp “Aleha”, millest areneb välja tantsutrupp “Zarif”. Pille Roosi rühma- ja “Zahira” trupikaaslased Sandra Vokk, Berit Vill ja Kaidi Udris alustavad tantsuprojektiga “Domba”, mille raames toovad Vill ja Vokk esimest korda Eesti lavale eksperimentaalse tribal stiilis kõhutantsu. Pille Roosi õpilased Kati Pruel, Jaana Hansman ja Rostislav Tšikalski alustavad koostööd Prueli artistinimega trupi “Jamila Dance Company“ koosseisus.
2007. aastal asutavad Vill, Udris ja Vokk tantsutrupi “Müstika Maagiline Teater”. Müstika koosseisus alustavad Vill ja Vokk tribal stiilis kõhutantsu õpetamist Eestis. Müstika tribal kõhutantsu tundide ning esinemisrühmaga liitub teiste hulgas Jekaterina Bunina (Gavrilova), kes tantsukaaslastega asutab hiljem American Tribal Style (ATS e. FCBD format) stiili viljeleva tantsutrupi “Tribal Dream”. Tartus alustavad tribal kõhutantsu huvilised kooskäimist Sansaara stuudios, rühmast kujuneb ligi aasta hiljem ATS trupp “Fakesnake“, mille esimeseks juhendajaks saab Kairi Kivisalu. Pille Roosi käe all asub kõhutantsu õppima „Amira“ tantsustuudio ja -trupi asutaja Laura Vassilevskaja. Kiviõlis alustab kohaliku iseõppinud õpetaja juhendamisel kõhutantsuõpinguid Ida-Virumaal tegutseva “Isar“ tantsustuudio ja -trupi asutaja Alena Zemljak.
2008. aastal alustavad Tallinnas tegutsemist Müstika tribal stiili esinemisrühm “Müstika tribe” ja Müstika showtrupp, Tartus õdede Shalini ja Raagini Mody kahe-naise-rühm “Modyduo“ ning Paikusel Ulla Helin-Mengeli eestvedamisel kõhutantsutrupp “Ullah“. Tallinnas alustab stuudio „Džada“ alt tegutsemist Arina Vesman Haikal, kelle käe all asuvad teiste hulgas õppima 2009. aastal tantsutrupi „Oriental Mystery Show“ moodustanud Anastassia Simeiko (Ignat), Karina Kirejeva ja Ljudmilla Didenko. Samuti asutavad Renata Šestakova ja Antonina Pallu (Perederi) Tallinnas kõhutantsuühenduse ja -trupi “Mahabbat“. Saaremaal alustab Kuressaare Gümnaasiumi all tegutsevas Inspira huvikoolis kõhutantsu õpetamist tantsutrupi “Sädemed” juhendaja Gerda Ader, kelle käe all alustab kõhutantsu õpinguid tantsutrupi “Jumana al-Jazeera” asutaja Reelika Adamson. Enne 2008. aastat tegutses Saaremaal veel mitu idamaise tantsu rühma, teiste hulgas juhendasid Maret Mägi ja Taimi Kirr. Raplamaal toimub Olga Soku eestvedamisel esimene kõhutantsuprogrammiga tule- ja tantsuetendus.
2009. aastal loovad Ines Karu ning tema õpilased ja “Türkübel” trupi liikmed Jelena Metsoja, Liisa Voo, Janne Mõistus ja Tiina Tanner kõhutantsu uudiste veebikeskkonna Eesti Idamaise Tantsu Keskus, mis on aktiivne mõned aastad (2011. aasta lõpust jätkab mõneks aastaks portaali nime all solistina tegevust Liisa Voo, pseudonüümiga Kumei). Ines Karu asutab oma rühma, stuudio ja agentuuri “InesDance”. Oma rühma juhendamist alustab ka Jelena Metsoja, rühmast kasvab välja tantsustuudio “Arrakis”. Samal aastal korraldab Metsoja rahvusvahelise kõhutantsufestivali "Idamaine Kevad". Sandra Vokk ja Kati Pruel võtavad üle seni Pille Roosi juhitud "Amrita" tantsustuudio juhtimise. Berit Villi ja Kaidi Udrise eestvedamisel alustab Tallinnas tegutsemist "Müstika" tantsustuudio. Jekaterina Manohhina paneb Tallinnas aluse stuudiole “Oriental Pearl”, mis tegutseb hiljem ka Narvas. Hiiumaal luuakse Riina Jesmini eestvedamisel kõhutantsutrupp “Sukar”. Jõgeval sünnib Marika Vaheri juhendamisel tantsutrupp “Farida”, millega peagi liituvad ka mõned aastad varem loodud Jõgevamaa trupi “Wahida“ tantsijad.
2010. aastal lõpetab Pille Roosi Tallinnas tegutsemise ja "Amrita" stuudio jaguneb kaheks: "Amrita" nime all jätkab stuudio fookusega india tantsul ning kõhutantsuga jätkatakse Voki ja Prueli juhitavas tantsustuudios “Babylon”, mis tegutseb kuni 2010. aasta keskpaigani. Sama aasta kevadel alustab Vokk Saaremaal "Inspira" rühma juhendamist, mille annab sügisel üle Jelena Metsojale ja Kati Pruelile. Vahepeal juhendab "Inspira" rühma üks selle õpilastest Jane Kaju, kelle eestvedamisel kujuneb tantsutrupp “Gameela”. Trupi liikmete teed lähevad hiljem lahku - “Gameela” jätkab tegutsemist ilma Jane Kajuta, kes tegutseb edasi "Inspiras" õpilasrühma juhendajana. 2014. aastal saab trupi juhendajaks Pille Roosi käe all kõhutantsu õppimist alustanud (1997) Jana Kiil. Ines Karu korraldab esimesed "InesDance Intensive" idamaise ja polüneesia tantsude päevad. Üritus võtab järgneval kahel aastal rahvusvahelise festivali mõõtmed.
2011. aastal toimub Saaremaal esimene suurem idamaise tantsu üritus “Saare Hafla”, mida korraldavad Saaremaal idamaise tantsu harrastusele tuule tiibadesse puhunud Tiia Leppik, “Rafa” tantsutrupile ning “Zafa” festivalile üks alusepanijatest Jane Kaju ja Jelena Metsoja. Kristiina Tukk asutab Viljandi kõhutantsustuudio “Sultana“.
2012. aastal toimub esimene tribal fusion kõhutantsu festival “Infusion Tallinn”, mille peakorraldaja on Jaana Hansman. Aule Hallik ja Ingrid Veske asutavad Lõuna-Eesti kõhutantsu harrastajaid ühendava seltsingu “Raihana“. Ilmuma hakkavad kõhutantsuõpetajate autoriartikleid ning kõhutantsu päevakajalisi teateid sisaldavad “RaksEstonia“ uudiskirjad internetis, mille vastutav väljaandja on Maarika Merirand. Saaremaal paneb Reelika Adamson aluse tantsutrupile “Jumana al-Jazeera”. Kaidi Udris alustab esimese Eesti tantsijana mitteametlikult tööd Kairo ooperiteatri kaasaegse tantsu grupis “Forsan El Shark”, ametlik leping sõlmitakse temaga 2013. aastal.
2013. aastal toimub Saaremaal Jane Kaju ja Jelena Metsoja eestvedamisel esimene kõhutantsu harrastajate konkurss “Saare Johara”, millest koos iga-aastaste hafladega kujuneb välja festival “Zafa Fest”. Jelena Metsoja alustab ajakirja “Tantsija” väljaandmist, mis ilmub kuni aastani 2015. Berit Villi eestvedamisel toimub Müstika tantsustuudio kursustest ja hafladest välja kasvanud esimene “Raqs Mystique” kõhutantsufestival Tallinnas.
2015. aastal alustab Tallinnas Valentina Antonova juhtimisel tegutsemist kõhutantsustuudio "Luxor".
2016. aastal loovad Müstika showtrupi kaaslased Eelica Siim ja Lilith Tamm oma trupi “Vibe Dance Troupe“ ning “Müstika tribe“ liikmed Olga Sinjajeva eestvedamisel tantsutrupi “Extatica“. Samal aastal tähistatakse Tallinnas Lindakivi kultuurikeskuses kontserdiga Pille Roosi 50. ning Eesti idamaise tantsu 20. juubelit. Vahetult pärast juubelikontserti annab Pille Roosi oma senise töö nii iga-aastase Rahvusvahelise Idamaise Tantsu Festivali kui idamaise tantsu harrastajate kontserdi korraldamisega üle juubeliürituse peakorraldajatele ja oma õpilastele Iris Frolovile, Kaidi Udrisele, Kairi Reinveele, Kati Pruelile, Kirsi Mari Lepikule, Maarika Merirannale ja Sandra Vokile, kes asutavad selleks 2017. aastal ühingu Eesti Idamaise Tantsu Koda.
2017. aastal toimub esimene “Zafa Fest” Saaremaal.
2018. aastal korraldab Berit Vill esimese iraagi tantsule keskendunud festivali “Inanna”. “Nabaratooriumi” tantsustuudio eestvedaja Jane Paberit, kellel on tuvastatud parandamatu ja kiirelt arenev lihashaigus ALS, inspireerib korraldama mitmeid heategevuslikke idamaise tantsu kontserte ALS patsientide toetuseks. Maris Abe õpetab esimese Eesti tantsijana mainekal Nile Group kõhutantsufestivalil Egiptuses Kairos.
2019. aastal korraldab Valentina Antonova “Raks Tallinn” rahvusvahelise kõhutantsufestivali. Esimest korda alustab Lähis-Ida folkloorsete tantsude kõigile huvilistele avatud meesterühm Tallinnas, mida juhendab Kirsi Mari Lepik. 10. märtsil 2019 toimub Jane Paberiti ärasaatmispidu “Saadame Jane tantsuga ära!" Pajusti kultuurimajas.
[1] Soomes on sellel ajal juba elav kõhutantsumaastik. Mitmel pool korraldatakse kõhutantsufestivale tantsukursuste, kontsertide ja konkurssidega, kuhu kutsutakse ka Lähis-Ida päritolu õpetajaid.
[2] Mitmed Eesti kõhutantsu teerajajad puutuvad kõhutantsuga esimest korda kokku Türgis reisides
[3] “Õhtu tantsuga: Black and White, solistid Anne Adams ja Boris Ozdoba”, Eesti Rahvusringhääling, Georg Jegorov, 1998 https://arhiiv.err.ee/vaata/ohtu-tantsuga-black-and-white-solistid-anne-adams-ja-boris-ozdoba (vaadatud 4.06.2020)
[4] “Idamaise kultuuri selts Alima”, Rakvere
kultuurikeskuse veebileht, http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus/stuudio-alima/ (vaadatud
4.06.2020)
NB! Artikkel on kaitstud autoriõigustega ja selle kasutamine on lubatud vaid autori loal. Akadeemilistes tekstides on artiklit lubatud kasutada sellele nõuetekohaselt viidates.
Eelmine << Kõhutants Eesti kõhutantsuõpetajate pilgu läbi
Sisukord