1) KEHALINE KOORMUS. Kõhutants arendab kõiki suuremaid ja väikseimaid lihasgruppe. Tegemist on üldfüüsilise treeninguga, mis annab hea toonuse nii kätele kui ka jalgadele. Intensiivsem treening arendab ka füüsilist vastupidavust.

2) VABAM, HOITUM JA PAINDLIKUM KEHA. Kõhutants muudab liigesed, eelkõige puusad liikuvamaks ning selja paindlikumaks. Regulaarse tantsu harrastamise tulemusena paranevad kehatunnetus ja kehahoid mitte ainult tantsimisel, aga ka igapäevaelus - kõndimisel, seismisel ja istumisel. Tugevam kontakt oma kehaga aitab luua sõbralikumat ja aktsepteerivamat suhtumist oma kehasse.

3) PAREM TASAKAAL JA KOORDINATSIOON.  Kõhutantsu iseloomustab eelkõige eri kehaosade liigendatud ja isoleeritud liikumine. Tantsu regulaarne harrastamine aitab kehal ja ajul paremini toime tulla igapäevaelust oluliselt erinevate ja keerukamate liikumistega, mille tulemusena paranevad nii tasakaal kui koordinatsioonivõime .

4) PAREM RÜTMITUNNETUS. Idamaise tantsu rütmid on väga mitmekesised ja tantsu harrastaja õpib muuhulgas tõlkima muusikat ning rütme liikumisteks. See arendab lisaks koordinatsioonile ka muusikalist kuulmist, rütmitunnetust ja tähelepanuvõimet.

5) PAREM ENESEHINNANG. Kõhutants õpetab märkama ja väärtustama nii oma sisemist kui ka välimist ilu, seda imetlema ja väljendama. Kõhutantsu liikumised arendavad keha plastilisust, muutes selle nõtkemaks ja graatsilisemaks. Juba lühiajaline treening teeb kehahoiu avatumaks, pehmemaks ja enesekindlamaks.

6) ESINEMISOSKUS. Enesekindluse kasvamisega paralleelselt kahaneb hirm olla tähelepanu keskmes ning kasvab julgus ja oskus esineda, ennast vabalt väljendada ja publikuga suhelda. See aitab kaasa ka paremale esinemisoskusele muudes valdkondades, mis nõuavad rahvahulga ees olemist ning inimeste tähelepanu võitmist ja hoidmist.

7) KOGNITIIVSED VÕIMED. Tantsutehnika, -kombinatsioonide ja koreograafiate õppimine annab koormust mitte ainult kehale, aga ka mõistusele. Kombinatsioonide harjutamine ja meeldejätmine treenib muuhulgas ka neid aju osasid, mis on seotud mäluga. Korrapärane tantsutreening vähemalt kord nädalas kasvatab seega ka aju võimekust.

8) LOOMIGULISUS. Et idamaine tants on oma olemuselt improvisatsiooniline, arendab selle tantsu harrastamine ka loomingulisust. Juba baasliigutusi on võimalik loominguliselt kombineerida ning lisada neile isikupäraseid elemente, mis võimaldab tantsijal iga tantsutreeningu jooksul oma isikupära ja loomingulisust avastada ja arendada.

9) TUGEVAM KONTAKT NAISELIKKUSEGA. Tants, nagu teisedki kunstid, on elu kaunima poole ehk naiselikkuse väljendus. Mehelikkus ja naiselikkus ei tähenda mees- ja naissugu, need on teatud omadused või väärtused. Naiselikkust on niihästi mehes kui naises. Kõhutantsus, mida tantsivad nii mehed kui naised, väljenduvad kohati elegantselt ja graatsiliselt, kohati plahvatuslikult ja elektriliselt, aga alati siiralt elurõõm, erinevad tunded, kirg ja mängulust. Tihti kiirgub kõhutantsijatest sensuaalsust ja naiselikkust ilma, et nad selleks sõrmegi oleksid liigutanud.