Seitse põhjust, miks kõhutants on naistele kõige õigem trenn

Tuhanded eestlased on puhkusereisil või kodumaal idamaist tantsu ehk kõhutantsu näinud. Paljud on seda isegi kodus peegli ees või tantsupõrandal proovinud. Idamaisel tantsul on Eestis väärikas 20-aastane ajalugu ning täna õpetatakse seda kõikjal — nii saartel kui ka mandril, nii linnas kui ka külas. Miks kõhutants meil nii populaarne on ning miks sellega tegeleda tasub, selgitavad tantsupedagoogid ja Eesti Idamaise Tantsu Koja liikmed Kaidi Udris ja Sandra Vokk.

1. Kõhutants ei tunnista piire

Kõhutants on avatud ja pidevalt arenev tantsuvorm, mis sobib võrdselt nii teismelistele kui ka eakatele, saledatele kui ka vormikatele. Kõhutantsu saab tantsida nii idamaise muusika, elektroonilise muusika kui ka heavymetali järgi. Valdavalt tegelevad kõhutantsuga naised, kuid tants sobib hästi ka meestele. Eestis on võimalik valida kõhutantsutreeninguid vastavalt kitsamale stiilile, vanuserühmale, treeningu eesmärkidele ja intensiivsusele. Igaüks leiab oma!

 

2. Treenib keha

Kõhutantsu mõiste võib olla veidi eksitav, sest lisaks kõhule arendab see tants kõiki suuremaid ja väikseimaid lihasgruppe. Kõhutantsu näol on tegemist üldfüüsilise treeninguga, mis annab hea toonuse nii kätele kui ka jalgadele, muudab puusad liikuvamaks ning selja paindlikumaks. Intensiivsem treening arendab ka tantsija füüsilist vastupidavust. Ole valmis pärast esimesi treeninguid avastama endas lihaseid, mille olemasolust sul aimugi polnud!

 

3. Toidab ja arendab naiselikkust

Kõhutants on oma olemuselt ja väljendusviisilt tõeliselt naiselik. Tantsus väljenduvad kohati elegantselt ja graatsiliselt, kohati plahvatuslikult ja elektriliselt, aga alati siiralt elurõõm, erinevad tunded, kirg ja mängulust. Kõhutantsu liikumised arendavad muuhulgas ka keha plastilisust, muutes selle nõtkeks ja graatsiliseks. Juba lühiajaline treening teeb kehahoiu avatumaks, pehmemaks ja enesekindlamaks. Tihti kiirgub kõhutantsijatest sensuaalsust ja naiselikkust ilma, et nad selleks sõrmegi oleksid liigutanud.

 

4. Kuld, kard ja kostüümid

Kõhutants on just kui loodud neile, kes armastavad kõike, mis särab ja hiilgab. Idamaise tantsu treeningutes kantakse säravaid kulinatega puusavöösid, kullakarva susse, käevõrusid jne. Tribal-stiilis kõhutantsu treeningutes ka etnoehteid, -vöösid ja rohkelt metalli. Tõeline tulevärk on silmipimestavad kostüümid, mida ka agarad harrastajad juhendajate abiga endale ise teha või tellida saavad. Treeningutesse pole kostüümi vaja, aga midagi silmapaistvat ja isegi kõlavat on puusale kombeks riputada küll, sest see annab liikumistele hoopis teise (puusa)tunde.

 

5. Mõnus seltskond

Iga uus harrastus toob kaasa uusi tuttavaid, ent kõhutants ühendab lausa maagilisel viisil. Kõhutantsu juured ulatuvad ammustesse tsivilisatsioonidesse, kus tantsul oli märkimisväärne sotsiaalne, kohati maagiline või spirituaalne roll. Tants oli ja on paljudes Lähis-Ida piirkondades tänaseni osa mitte ainult perekondlike ja ühiskondlike sündmuste tähistamisest, aga ka üleminekuriitustest nagu sünnipäevad, naiseikka jõudmine, pulmad, lapse sünd jne. Tants liidab nii Lähis-Idas kui ka Eestis. Meil juhtub tihti, et koos kõhutantsuteed alustanud trennikaaslastest saavad parimad sõbrad, kes ka väljaspool tantsusaali kohtuvad, et õhtul välja minna, saunas leili visata, kooki küpsetada või kõhutantsutarvete kirbuturgu pidada.

 

6. Aitab üle saada hirmudest

Paljudel, nii meestel kui ka naistel, on sügavad hirmud seoses sellega, kuidas nad välja paistavad, kas nad on piisavalt head, edukad, ihaldusväärsed, kas nad on omaks võetud sellistena, nagu nad on. Paljudes elab sisemine kriitik, kes igal võimalusel sisendab: ma ei ole piisavalt hea, mul on midagi viga, ma ei ole tunnustust ega tähelepanu väärt. Kõhutantsus on piisavalt ruumi igaühe omapärale, mis vabalt väljenduda saab. See õpetab leidma nii oma sisemist kui ka välimist ilu, seda imetlema ja väljendama, vaigistades sisemise kriitiku ja hajutades hirmud.

 

7. Teeb õnnelikuks

See toob meid viimase, vahest kõige tähtsama punktini — kõhutants teeb õnnelikuks! Treeningutes käimine annab energiat ja toob argirattast välja, mõnus ja toetav seltskond loob koduse tunde, kaunis ja meeliülendav muusika viib loovuselainele. Iga kõhutantsutreening võib olla nagu omaette muinasjutt. Küllap on see seotud õnnehormoonidega, mida hästi läbimõeldud treening organismis toodab. Lisaks annab uute liigutuste selgeksõppimine edutunde ja nii võib kõhutantsust saada isegi positiivne sõltuvus!

 


Artikkel ilmus 7.10.2017 Delfi Naistekas

Miks osaleda kõhutantsukonkursil?

Maris Abe

 

Eesti Idamaise Tantsu Koja palvel kirjutan, et julgustada Sind osalema idamaise tantsu konkursil ning hajutada kõik Su senised kahtlused. Oma kogemuse põhjal kinnitan, et osaleda kindlasti tasub – isegi kui Sul on hirm! Allpool on Sinu küsimustele vastuseks mõned mõtted ja näpunäited.

 

 

Kas üldse osaleda?

 

Soovitan Sul esimese asjana endale selgeks teha põhjused, miks soovid end proovile panna, ning kas konkurss on selleks parim viis. Nii väldid pettumustunnet, kui võidukarikat riiulile või tiaarat pähe ei saa. Abiks on mõte, et tegu ei ole mitte spordivõistluse, vaid talendikonkursiga tunnustamaks neid, kes on kõvasti pingutanud ning püüavad jõuda kõrgemale tasemele oma tantsulises arengus. See tähendab, et konkurss on Sinu enda jaoks – pole võimalik, et keegi “pole piisavalt hea”, et osaleda.

 

Soovitan konkursi järel kindlasti žüriilt tagasisidet küsida. Võimalik, et tagasiside andmine võistlejatele on juba konkursi osa, kuid küsida paar sõna isiklikult enda esinemise kohta tagasisideks ei ole kunagi liiast. Kindlasti ei pea žüriiliikmete sõnu puhta kullana võtma, aga kui saad juba mitu sarnast arvamust, siis tead, mille kallal järgmine kord rohkem vaeva näha.

 

 

Millises kategoorias osaleda?

 

Enamasti näevad tantsukonkursside reeglid ette, et professionaalide kategoorias osalevad need tantsijad, kes teenivad oma esinemiste ja/või õpetamisega raha (seejuures ei ole teenitavate summade suurusel ega töögraafiku tihedusel tähtsust), harrastajate kategoorias võistlevad aga need, kes tantsuga raha ei teeni. Oluline on olla enda ja teistega aus ning võistelda Sinu tantsutegevusele vastavas kategoorias. Sinu võimete hindamine jäägu žüriile – selle peale ei pea Sa ise enne konkurssi oma aega ja mõttejõudu kulutama.

 

Tõsi on, et proffe hinnatakse kriitilisema pilguga kui harrastajaid. Samas ära lase end sellest heidutada, kui oled alles oma professionaalse tantsukarjääri alguses. Mina olin käinud vaid paaril tasustatud esinemisel, kui võistlesin esimest korda professionaalide kategoorias, ning sain medali ja kiituse asemel hoopis väärtuslikku konstruktiivset tagasisidet. Samuti peaks valiku tegemisel meeles pidama, et kui võistled harrastajate kategoorias ja võidad, siis ei ole eetiline maailmale uhkelt diplomit esitleda ja järgmisel päeval tantsuga raha teenima minna.

 

 

Milline peaks olema loo- ja kostüümivalik?

 

Õnneks on konkurssidel enamasti kindlad kategooriad ja stiilid paika pandud. See teeb loovaliku oluliselt lihtsamaks. Soovitan kasutada pala, mis Sulle endale meeldib. Nii naudid sellega harjutamist ja kiirgad esinemisel rohkelt positiivset energiat. Ära jäta otsustamist ega harjutamist hilja peale, laval tuleb kasuks, kui laul on Sul juba peas ning tants tuleb iseenesest.

Siililegi on selge, et võistluskostüüm peab olema võimalikult silmapaistev ja meeldejääv.Ideaalis peidab see Su nõrkusi (nt ei soovita kostüümile sügavaid lõhikuid, kui Su varbasirutused jätavad soovida) ja toob esile tugevusi (kui kasutad palju kõhulained ja muud lihaste tööd, pole tark kõhtu kinni katta). Jah, ilusad ning kvaliteetsed kostüümid on kallid, eriti harrastajatele. Sellisel juhul soovitan kostüüm kas või mõnelt professionaalselt tantsijalt või stuudiolt laenutada. Minul endal on kümmekond kasutatud kostüümi müügil, mis sobivad ka laenutuseks. Esinejaid hinnatakse eri kategooriate alusel ja kostüüm on alati üks neist.

 

 

Veel soovitusi

 

  • Tuleta endale meelde, et kõik teised võistlejad on Sinuga samas paadis ja natuke närvis. Pole hullu, taoline muretsemine ning sellest tundest üle olemine aitab kindlasti Sinu professionaalsuse arengule kaasa.
  • Suhtle julgelt teiste osalejatega – saate koos pingeid leevendada ning uued tutvused tantsuringkonnas on alati suur pluss.
  • Kui tantsid paljajalu, soovitan lavataguseks ajaks kaasa võtta plätud või soojad sussid. Vahel tuleb enne lavale astumist mitmeid tunde kostüümis valmis olla. Eesti festivali korraldajaid tundes julgen kinnitada, et nii pikka ootamist sellel konkursil kindlasti pole 😉
  • Kas Sulle meeldib improviseerida või pigem koreograafiat esitada? Harrastajatele soovitan julgelt esitada mõne professionaali või tunnustatud õpetaja loodud koreograafiat. Tantsuloomise oskus kujuneb pikema aja ning kogemusega ja tantsuvõistlusel hinnatakse vaid Sinu tantsuesitusoskust.
  • Pea kinni muusika saatmise tähtajast! Austad sellega teiste inimeste aega ning näitad end professionaalina.
  • Järgi hoolega ka ülejäänud reegleid, mis puudutavad muusika pikkust, nõutud stiili jms. Iga punkt loeb 🙂
  • Küsi nõu oma õpetajalt või mõnelt kogenud tantsijalt, kui kahtled valitud loo sõnades või stiilis. Võid lasta ka mõnel professionaalsel tantsijal või õpetajal enne võistlust oma terviklik etteaste üle vaadata.
  • Kui tunned end väga ebakindlalt, ära vaata teiste tantsijate esitusi enne enda esitust. Saad neid hiljem videost vaadata, aga esinemisnärvis võib tunduda, et kõik teised on palju rohkem harjutanud ja neil on ilusamad kostüümid. See kriitiline hääl, mis Su enese sees kõlab, on ärevuse ja hirmu asjatu kaasnähtus. Tegelikult pole midagi karta – anna endast parim ja naudi iga hetke kogu kogemusest!
  • Pea meeles, et olgu tulemus mis tahes, see kehtib täna. Homme on juba uus päev ning ennast saab ainult arendada!

 

Minu kogemused kõhutantsukonkurssidega

 

Esimestel konkurssidel, kus osalesin, ei sattunud ma kordagi esikolmikusse, kuid kasutasin konkursse võimalusena ennast laiemale tantsukogukonnale tutvustada. Hiljaaegu kuulsin Kairos ühelt suurepäraselt tantsijalt, kes oli olnud Eestis toimunud konkursi žüriis, et ta mäletas minu etteastet aastast 2013 (rõhutan veel, et ma polnud isegi esikolmikus!). Seega polnud konkursil osalemine ilma seda võitmata maha visatud aeg, vastupidi – ma tegin seda enda arendamiseks ning oma uut ja uhket konkursikostüümi sain edaspidi ka mujal kasutada.

 

Pärast paari aastat konkurssidel medaliteta osalemist saavutasin mitmes riigis lõpuks mõned kolmandad ja teised kohad. Täna kirjutan siin muuhulgas ka sellepärast, et võitsin viimati Eesti festivali konkursi esikoha, mille auhinnaks olid muuhulgas pääsmed rahvusvahelistele idamaise tantsu festivalidele. Ühel sellisel – Nile Group tantsufestivalil Kairos – saavutasin hiljaaegu kolmanda koha ning tutvusin muuseas ka oma parima sõbranna ning paljude teiste lahedate ja Egiptuses mulle abiks olnud inimestega. Ma oleksin paljudest meeldejäävatest hetkedest ja kohtumistest ilma jäänud, kui oleksin esimestel kordadel käega löönud ja arvanud, et ma lihtsalt pole piisavalt hea.

 

Lisaks olen olnud ka ise kohtuniku rollis ja usun, et nagu minagi tundsin kohustust olla toetav ja abistav, siis seda tunnevad ka paljud teised žüriiliikmed.

 

Palju edu ja jaksu kõigile osalejatele!

 

Toimetanud: Sandra Vokk, Ruth Maria Roosi-Ott